Eilsega lõppes minu tutvumispraktika Nöörimaa tugikodus. Praktika käigus sain juurde palju uusi teadmisi erinevate tugiteenuste kohta, mida Nöörimaa tugikodu pakub. Enim pakkus mulle huvi koduteenus, sest töötan ka ise igapäevaselt eakatega.
1. septembri lähenedes on ka Nöörimaa tugikodus tavapärasest rohkem sagimist. Koostöö koolide ja lasteaedadega on asutusele väga oluline, mistõttu peavad suhted haridusasutustega olema sujuvad ja pinge vabad. Viimastel päevadel olen koos Evega (Nöörimaa tugikodu direktor) käinud Võru linna koolides. Kreutzwaldi koolis kohtusime HEV-kordinaatori ning kahe sotsiaalpedagoogiga, et läbi arutada koostöö laste ning tugiisikute vahel.
Üle tuli vaadata, kas kõigil lastel on kehtivad dokumendid ning kas juurde on tulnud uusi lapsi, kes vajavad tugiisikut. Uuel kooliaastal lahkub üks laps Kreutzwaldi koolis, et minna õppima mujale. Lapse koostöö oma tugiisikuga on aga siiani olnud nii sujuv, et ta lahkub koolis koos tugiisikuga.
Lisaks jäävad kolm last n-ö ootenimekirja ehk neil on dokumentide järgi määratud tugiisiku teenuse vajadus. Kool aga soovib eelnevalt õpikeskkonnas lapsi jälgida, et näha nende tegelikku seisundit ning kas neil ikka on vajadus tugiisiku teenusele. Lisaks on mureks ka asjaolu, et eelneva kogemuse ja haridusega tugiisikuid on vähe ning lastele ei ole võimalik kohe kooliaasta algades tugiisikut määrata.
Lisaks lisan selle postituse lõppu ka pildi koduteenuse töötajate kaardist, millele on näha linna piires ära jagatud koduteenusel olevate inimeste asjukohad ning värvide järgi neile määratud töötajad.
Tahan südamest tänada kõiki, eks andsid edasi mulle oma teadmisi selle lühikese praktika jooksul. Suurim ning sügavaim tänu läheb aga Eve Ilissonile, kes oli nõus mind praktikandiks võtma ning leidis ka ise oma kiire igapäevatöö kõrvalt aega mulle oma tööülesandeid tutvustada.
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar