Viimased praktikapäevad ehk 29 - 31 august.

Eilsega lõppes minu tutvumispraktika Nöörimaa tugikodus. Praktika käigus sain juurde palju uusi teadmisi erinevate tugiteenuste kohta, mida Nöörimaa tugikodu pakub. Enim pakkus mulle huvi koduteenus, sest töötan ka ise igapäevaselt eakatega.

1. septembri lähenedes on ka Nöörimaa tugikodus tavapärasest rohkem sagimist. Koostöö koolide ja lasteaedadega on asutusele väga oluline, mistõttu peavad suhted haridusasutustega olema sujuvad ja pinge vabad. Viimastel päevadel olen koos Evega (Nöörimaa tugikodu direktor) käinud Võru linna koolides. Kreutzwaldi koolis kohtusime HEV-kordinaatori ning kahe sotsiaalpedagoogiga, et läbi arutada koostöö laste ning tugiisikute vahel.
Üle tuli vaadata, kas kõigil lastel on kehtivad dokumendid ning kas juurde on tulnud uusi lapsi, kes vajavad tugiisikut. Uuel kooliaastal lahkub üks laps Kreutzwaldi koolis, et minna õppima mujale. Lapse koostöö oma tugiisikuga on aga siiani olnud nii sujuv, et ta lahkub koolis koos tugiisikuga.
Lisaks jäävad kolm last n-ö ootenimekirja ehk neil on dokumentide järgi määratud tugiisiku teenuse vajadus. Kool aga soovib eelnevalt õpikeskkonnas lapsi jälgida, et näha nende tegelikku seisundit ning kas neil ikka on vajadus tugiisiku teenusele. Lisaks on mureks ka asjaolu, et eelneva kogemuse ja haridusega tugiisikuid on vähe ning lastele ei ole võimalik kohe kooliaasta algades tugiisikut määrata.
Lisaks lisan selle postituse lõppu ka pildi koduteenuse töötajate kaardist, millele on näha linna piires ära jagatud koduteenusel olevate inimeste asjukohad ning värvide järgi neile määratud töötajad.

Tahan südamest tänada kõiki, eks andsid edasi mulle oma teadmisi selle lühikese praktika jooksul. Suurim ning sügavaim tänu läheb aga Eve Ilissonile, kes oli nõus mind praktikandiks võtma ning leidis ka ise oma kiire igapäevatöö kõrvalt aega mulle oma tööülesandeid tutvustada.

Aitäh!

21.08.2017-25.08.2017

Sel nädalal töötasin koos juhtumikorraldaja Kadriga ning tutvusin tema tööülesannetega.

Juhtumikorraldaja Kadri ja vanem koduteenusetöötaja Ülle teevad koos koduteenusele tuleva kliendi hindamise. Kliendi kodus täidetakse ankeet, millega hinnatakse kliendi võimekust ning toimetulekut ning vaadeldakse ka keskkonda. Koduteenusele tulevate klientide lepingud on tähtajatud ja kord aastas vaadatakse teenuse maht, rahulolu jne. üle. Koduteenuse töötajaid on 8 ning kliente 71. Nöörimaa tugikodu pakub teenuseid aastast 2007.

Enamasti jõuavad eakad koduteenusele, kas perekonna või linna soovil. Lähedased märkavad eaka toimetuleku langust ning soovivad toetava teenuse abil eaka iseseisvust hoida heal tasemel. Linn suunab eakad teenusele siis kui eaka toimetulematusest või raskustest on teavitatud sotsiaalosakonda.

Koduteenuse töötajatel on kohustus esitada iga nädala lõpuks või hiljemalt uue nädala alguseks nädala aruanne tehtud tööst.

Enamusel koduteenuse töötajatest ei ole juhilube ja Kadri ülesandeks on kliente viia Tartusse ja Võrru arsti juurde. Kord kuus on transporditeenus tasuta ja rohkematel kordadel 0,2 Eurot/km. Sõidud tehakse ametiautoga, milleks on ELMO.

Varjupaigateenusele tulles täidetakse ankeet, kuhu kirjutatakse isikuandmed, sissetulek jm oluline. Vajadusel täidetakse ka raha ja dokumentide hoiustamise leht ning hoiule antud asju on võimalik kätte saada E-R 8.00-16.00. Varjupaigateenust kasutavate inimeste keskmine vanus on 50 ning hetkel on teenusel 14 inimest, kellest üks on naine. Kõige noorem klient on hetkel 26 ning on olnud klient juba aasta. Kui varjupaika tulev inimene on väga määrdunud ning lõhnab halvasti siis paigutatakse ta esialgu koridori madratsile mitte ei panda teise klientidega kokku ühte ruumi. Varjupaigas on kohal ka valvur, kelle tööpäev on vastavalt graafikule nädalavahetustel 8.00-8.00 või tööpäevadel 16.00-8.00. Kadri tööpäev algabki sellega, et ta uurib valvurilt, kuidas öö möödus.

Varjupaigateenus maksab Võru linna sissekirjutusega 2 euri/öö ning väljas poolt tulnutele 7 euri/öö. Kui muu sissekirjutusega klient pole võimeline maksma teenuse eest võetakse ühendust tema elukohajärgse omavalitsusega, kes tasub ka vajadusel arve. 

14 - 18 august

Üllataval kombel möödus nädal nii kiiresti, et ei jõudnudki nädala sees blogi kirjutada. Järjekordne prkatika nädal on selja taga, mille jooksul õppisin palju uut ja huvitavat. Sel nädalal tutvusin juhtumikorraldaja Helli tööga. Helli töö seisneb peamiselt dokumentide vormistamisest (lepingute koostamine, palgalehtede vormistamine ja muu asjaajamine). Lisaks kohtusin nädala jooksul koos juhtumikorraldajaga paljude tugiisikutega, kes käisid oma lepingut pikendamas või muudatustele allakirjutamas.

Suure tähelepanu all on puuetega laste heaolu ja nendega seotud dokumentatsioon. Helli kontrollib, kõigil lastel oleksid kehtivad töövõimetus ja puude dokumendid. Tema kohustuste hulka kuulub ka vanematega suhtlemine, et teavitada neid, kui lapsel on vaja minna uuesti töövõimetust ja puuet taotleda. Lisaks peab ta kordineerima ka tugiisikute tööd. Jälgib tugiisiku töölepingu kehtivust, vajadusel teavitab juhatajat ja tugiiskut, kui leping on lõppemas. Kliendid, kellel on ettenähtud tugiisik, peavad ka tugiisiku teenust saama ning ka selle kontrollimine on juhtumikorraldaja pädevuses.

Juhtumikorraldajal on täita tähtis roll, olles võlanõustaja ning moraalne tugi kõikidele osapooltele. Võlanõustamist vajavate klientide arv sõltub suuresti elatustasemest kui ka riigi majandusest. Tihti kasutavad ahned ja omakasupüüdlikud ettevõtted abitus seisus inimesi ära ning loovad kiireid ja lihtsaid teenuseid laenu võtmiseks. Majanduslikes raskustes kodanikud leiavad kergema vastupanu tee ning langevad pettuskeemide ohvrideks. Tagasimakstavast laenusummast suure osa moodustavad ülemõistuse suured intressid ning tagasimaksetega viibinud kliendid on pahuksis kohtutäituritega – siin tulebki appi võlanõustaja. Hetkel on Nöörimaa tugikodus võlanõustamisel neli inimest. Võlanõustamise teenuse eest kõik maksma ei pea, kõigile Võru linna elanikele on see tasuta. Väljaspoolt tulevad kliendid maksavad aga 15 eurot iga korra eest.

Juhtumikorraldaja vastutusrikkaim töö on tegeleda mitmete rahaasjadega. Ta koostab palgalehed ning edastab need Linnavalitsuse raamatupidajale, kes väljastab kõigi asutuses ja asutuse alluvuses töötavate inimeste palgad. Lisaks on juhtumikorraldaja hallata ka kassa. Asutuse kassa koosneb peamiselt teenuste eest tasutud rahadest.  Toon tabelina välja kõik Nöörimaa tugikodu poolt pakutavad teenused ning nende maksumuse, et anda paremat ülevaadet. (Tabel asub postituse lõpus)

Lisaks kõigile neile töödele on võtnud Helli endale vabatahtlikult lisatööks varjupaigateenusel olevate inimeste rahade enda kätte laenule võtmise. Nimelt on paljudel klientidel probleeme alkoholiga. Alkoholi kuritarvitades raiskavad nad tihti kogu raha juba pensionipäeval ära ning kuulõpus pole neil enam isegi saia raha. Nii siis on igal kliendil võimalik vabatahtlikult anda oma raha Helli kätte seifi ning seda igal ajal sealt osade kaupa võtta. 

Nöörimaa Tugikodu tasuliste teenuste hinnakiri

Teenus	Hind eurodes	Mõõtühik
1. Pesu pesemine*	2,00	üks masinatäis (5 kg)
2. Pesu pesemine kuivatusega*	3,00	üks masinatäis (5 kg)
3. Pesu pesemine koos kuivatuse ja triikimisega*	3,50	üks masinatäis (5 kg)
4. Dušši kasutamine*	2,00	Kord
5. Varjupaigateenus**
5.1. Isikutele, kes omavad Eesti rahvastikuregistri andmetel Võru linnas registreeritud elukohta ja kes omavad alalist või ajutist sissetulekut	2,00	iga päev 20.00-8.00
5.2. Isikutele, kes ei oma Eesti rahvastikuregistri andmetel registreeritud elukohta Võru linnas	7,00	iga päev 20.00-8.00
6. Isikliku abistaja teenus (kuni 200 tundi kuus)***	0,35	1 tund
7. Koduteenus ****:
7.1. 1,0 kohta (neli tundi nädalas)	60,00	ühes kuus
7.2. 0,5 kohta (kaks tundi nädalas)	30,00	ühes kuus
8. Transporditeenuse osutamine väikebussiga:
8.1. sõidukilomeeter läbisõidul kuni 50 kilomeetrit	0,47	kilomeeter
8.2. sõidukilomeeter läbisõidul üle 50 kilomeetri	0,22	kilomeeter
9. Transporditeenus elektriautoga	0,20	kilomeeter
10. Võlanõustamisteenus:
10.1. Võru linna elanikele	tasuta	kord
10.2. teiste omavalitsuste elanikele	15,00	kord

* Teenuse osutamine toimub esmaspäevast reedeni 08.00-16.00.

** Tasu arvestamisel lähtutakse vajadusest tagada teenuse tarbijale toimetulekupiir.

*** Teenust osutatakse Võru Linnavolikogu 9. märtsi 2016 määruse nr 10 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“ alusel.

**** Teenust osutatakse Võru Linnavolikogu 9. märtsi 2016 määruse nr 7 “Koduteenuse osutamise kord” alusel.

10 ja 11 august.

Neljapäeva ja reede olid üpris rahulikud päevad. Olin koos vanem juhtumikorraldajaga, kes tegeles arhiivi korrastamisega. Ta jagas kõik lepingud ja dokumendid aastate, kuude ja dokumentide sisu järgi kaustadesse, lisaks kontrollis ka, et vajalikud paberid oleksid e-keskkonnas olemas. Ta ütles, et see on üpriski tüütu tegevus ja tegelikult pole see tema töö, kuid neil ongi oma vahel kombes erinevad ülesanded ära jagada, et kõik saaks siiski tehtud.
Jagasime kõik tugiisikute lepingud koolide järgi kaustadesse, et oleks hiljem võimalik vajalikke dokumente koheselt leida. Kui paberid said koolide ning aastate kaupa kaustadesse paigutatud pakkisime need kastidesse, mis hiljem pannakse arhiivi. Niimoodi toimetasime edasi ka kõigi ülejäänud lepingute ja dokumentidega.
Lisaks on vanem juhtumiskorraldajal vaja asendada ka tugikodu direktorit, et asus esmaspäevast puhkusele. Helli peab kontrollima, et tugikodu elanikel oleks kõik korras, söök laual ning pesu pestud. Lisaks peab ta Evet asendades kontrollima ka koduteenuse töötajate tööd ning vajadusel neid abistama.

Helli oma tööst ning tegemistest räägin aga uuel nädalal, mil ta tutvustab mulle oma igapäeva tööd.


Päikest
Kadri

Tere taas!

Olen viimasel kolmel päeval olnud koduteenuse töötajale (edaspidi Ege) praktikant. Koduteenust osutades on igapäev erinev. Nagu Ege ütleb on kõik kliendid väga omanäolised. Enamus kliente on tal olnud üle viie aasta. Ta tõdeb, et mõne daami juures käib ta just kui külas, olles vestluskaaslaseks ja sõbraks, kellega eluolu arutada. Samas on ka neid, kes endiselt hoiavad kaitsemüüri ees ja on kinnised.
Peamiselt on Ege tööks klientide eluruumide korrastamine. Tuleb pesta põrandaid ja tolmu pühkida, kuid mitte kõigil. Esmaspäeval külastasime nelja vanaprouat, kes saavad ise üpris hästi hakkama. Vaja on vaid poes käia ning neile toidupoolist tuua. Poes käimine on teine oluline töö, mida Ege igapäev teeb. Kliendiga koos tehakse ühiselt poenimekiri ja klient annab vajamineva raha. Igal ühel on omad kindlad asjad, mis nad poest soovivad. Näiteks ei nõustu üks vanaproua sööma ühtki teist juustu kui Valio Atleeti. Ta ütleb, et ühelgi teisel juustul ei ole seda õiget maitset.
Ege ütlebki, et esmaspäev on üks lihtsamaid. Teisipäeval ja kolmapäeval on Egel kliendid, kes nõuavad veidi rohkem aega. Nad ei ole võimelised ise midagi koristama või peseme, mistõttu peab Ege pesema nõud ja pesu ning ka kogu elamise. Lisaks käisime veel poes ning apteegis.
Ege mainis ka seda, et kui tal on kliendiga usaldusliksuhe, siis vahel kui mõni neist avastab, et tal on ravimid kohe otsas või piima pole käib Ege ka ise enne poes või apteegis ära ning klient annab talle raha pärast. Iga antud summa kirjutab Ege enda jaoks märkmikusse üles. Küsisin ka,et kas nemad allkirja ei võta iga antud summa eest. Ege vastus oli eitav, kuid ta ütles, et osad koduteenuse töötajad võtavad. Tema arvates on see rohkem nagu usalduse küsimus. Pealegi me kõik õpime oma vigades ehk kui peaks tekkima mingi probleem rahaga siis ei välista ta, et ta hakkab ühel hetkel allkirju võtma.
Ege rääkis ka, et kõige suuremaks plussiks selle töö juures on see, et sa planeerid oma päeva ise. Lepid eelnevalt kliendiga kokku, mis kell sa tuled. Vahel on nii, et nad helistavad ja paluvad sul tulla varem või siis hiljem. Näiteks kui kellelgi on külalised tulemas, siis nad tahavad alati enne koristada ning paluvad Eget, et ta tuleks päev varem ja aitaks. Muidugi ei ole ta seda kohustatud tegema, kuid ta ise ütleb, et kui tal on võimalik siis ikka läheb.

Sellised olidki minu kolm toredat praktika päeva Egega. Homsest olen ma koos juhtumikorraldaja Kadriga ning tutvun ka tema tööde ja tegemistega.


Päikest
Kadri

Kolmas ja neljas august!

Kord aastas külastavad Eve ja Ülle (vanem-koduteenuse töötaja) kõiki koduteenust saavaid inimesi. Külastuse eesmärgiks on saada ülevaade teenuse kvaliteedist läbi kliendi silmade. Ehk siis, kas klient on rahul inimesega, kes talle teenust osutab ning kas ta on rahul ka teenuse endaga. Kokku on hetkel Nöörimaa tugikodu kaudu koduteenusel 75 inimest. Ühe päeva jooksul külastasime viite inimest ehk siis kahe päevaga kokku kümmet klienti. Rõõm oli näha, et kõik viis olid rahul saadud teenusega ning soovisid endiselt jätkata teenuse saamist. Nagu eakamad inimesed ikka soovisid nad palju jutustada ning nii venis nii mõnigi planeeritud poole tunnine külastus tunniajaliseks. Tore oli kuulda, et koduteenuse osutaja on neile pigem seltsiline kellega juttu puhuda, mitte tööline, kes nende kodu koristab ja süüa toob. 

Koduteenusest ning selle osutamisest räägin lähemalt järgmisel nädalal, kui olen praktikandiks koduteenuse töötajale ning näen ja kuulen, mida nad siis täpselt teevad ja milline nende tööpäev on. 

Parimat

Kadri

Tere kallid lugejad!

1. augustil alustasin tutvumispraktigaga Nöörimaa tugikodus. Eile tutvustas Eve Ilisson mulle kontoris töötavaid inimesi. Peale tema töötab igapäevaselt kontoris veel vanem-juhtumikorraldaja Helle, juhtumikorraldaja Kadri, kes hetkel viibib puhkusel ning vanem-koduteenuse töötaja Ülle. Esimesel päeval jälgisin kõrvalt direktori enda tööd. Kuna sügis on lähenemas ja koolid ning lasteaiad alustavad vaikselt tööga on vaja eelnevalt kõik dokumendid ja lepingud üle kontrollida. Kella üheksast kaheteistkümneni tegeles Eve paberite sisse skaneerimisega. Kõik uued lepingud, mis uute tööle asuvate tugiisikutega tehakse, tuleb skaneerida ning seejärel üleslaadida dokumendihaldusprogrammi GoPro, mille kaudu on võimalik teenuse osapooltel vajalikele dokumentidele ligipääseda. Kuigi kõik lepingud ja dokumendid on e-keskkonnas olemas, arhiveeritakse dokumendid ka paberkandjal kaustatesse. 

Kella kaheteistkümnest üheni on lõuna, kus ühiselt süüakse ning päevakajalisi asju arutatakse. Pärast lõunat jätkas Eve dokumentide kontrollimist. Igal sügisel enne kooliaasta algust on vaja ülekontrollida, kas kõigi tugiisikuteenust saavate laste dokumendid on korras ning kas nad jäävad edasi teenusele. Vajadusel tuleb tugiisiku ja lapsevanema vahel lepingut pikendada või uuendada. Dokumente kontrollides ning neid õigetesse kaustadesse paigutades jõudiski minu esimene praktikapäev lõpule. 

Täna külastasin koos Evega kõiki Võru linna lasteaedasid, kus käivad lapsed, kes on tugiisikuteenusel. Sügisel, enne kooliaasta algust, külastab Eve kõiki lasteaedasid, et arutleda koos lasteaia direktoriga vajalikke muudatusi. Suureks probleemiks siinkohal on see, et ühes lasteaiarühmas ei tohiks olla kahte tugiisikut. See pole küll seadusega keelatud, kuid kui rühmas on liialt palju täiskasvanuid segab see rühma tööd ja ka seal käivaid lapsi, sest lapsed ei tea enam, keda kuulata ja keda mitte. Samas ei tohi ka ühel tugiisikul olla mitut last. Tulenevalt nendest põhjustest näevad Eve ja lasteaia direktorid suurt vaeva, et rühmad nii paigutada, et esmalt lähtutaks tugiisikut vajava lapse vajadustest ning siis ka teiste rühmas viibivate laste vajadustest. Ehk teisisõnu tuleb lähtuda vanasõnast "Hundid söönud ja lambad terved." Lisaks kõigele sellele, on suureks probleemiks rahastus. Tugiisikul peab nüüdsest olema kutsetunnistus, kuid lisarahastust, selle läbimiseks asutusele ei eraldata. Lisaks on toimumas ka suured muutused tugiisiku töötundide arvus ning nende tasustamises. 

Sellised olid minu kaks esimest päeva praktikandina Nöörimaa tugikodus. Loodan veel palju uut ja huvitavat teada saada. 

Kohtumiseni :)